27 mai 2005

: eos :

Mitte et mul raha üle oleks
.. aga ..
Võibla kühveldab niipalju ikka kokku kuskilt :P

26 mai 2005

: uk :

Nonii. Nüüd, kus ma olen ühe jalaga juba pea-aegu et Tallinnas, tuleb välja et üks hea ja usaldusväärne sõber kavatseb UK-sse pikemaks jääda. Loomulikult tahab ta lähiajal elukohta vahetada ning looooomulikult ei ütleks ta normaalsest korterikaaslasest ära. Näh, näh, näh ma ütlen :) Õnneks on aasta üsna pikk aeg :P

Kurvem uudis piimaga teejoojate maalt on kahjuks eestlastega seotud. Lühidalt kokkuvõttes on mulje, et paljud poolpeeretajatest ja ninanokkijatest TõelisedEeestiMehed (tm), kes Eestis tööd ei ole saanud, on UK-sse roninud. Miskipärast on nad seal veel tööle võetud. Loo detailidesse ma ei hakka laskuma, aga valge lumine laiguke pealkirjaga "Eestlane olla on uhke ja hea" on üsna kollaseks pissitud. Sõbra kommentaar: "Ma ei ole Eestis sellist põhjakihti kohanud." Vähemalt saan ma järjest rohkem aru nendest välismaal töötavatest eestlastest, kes küsimusele "where are you from?" vastavad "from Lithuania" või "from Finland." Kurb, väga kurb.

25 mai 2005

: siin :

Kõndisin getos, mis meenutas kõike muud kui mälestust tänavast, kus ma kunagi elanud olin. Tänava viimase kivimaja nurgal seisis habetunud ja pikkade juustega mees, kes väitis, et ta nimi on Elu. Küsisin, miks oled sa Siin ja mitte Sinise Ookeani kaldal, kuhu sul oli kunagi plaan minna? Elu mõtles ja naeratas. Ma käisin Ookeani kallastel, aga ma ei leidnud Sealt midagi, mida ei oleks olnud Siin. Ma tulin tagasi... Miks tulid sa tagasi, kui Seal on Siin ja Siin on Seal? Tulin tagasi, et öelda sulle, et ainult Siitkaudu saab Sinna ja Sealtkaudu Siia tagasi. Ainult siis, kui on mindud Siitkaudu Sinna ja tuldud Sealtkaudu tagasi Siia - ainult siis - on Siin tõeliselt Siin. Ainult siis, ei ole enam vahet Siin ja Seal vahel.

21 mai 2005

: öötöö :

Mitte, et mul midagi öösel töötamise vastu oleks, aga järgmised nädal aega liigutan ma ainult lilli ja istutan porgandeid. Backup vaadaku ise kuidas seiffi lindipeale saab :)

19 mai 2005

: lotus :


uus keskkonna-alane lähenemine jäätmekäitlusele
"kokkukeeramine"
:)

: 4 meest :

mees1

mees2

mees3

mees4

: sitsiilia :

Juba 4 kuud ei ole kusagil kaugemal piiritaga käinud. Korralikust matkal käimisest rääkimata. Paha, väga paha. Kuhu küll elu välja jõudnud on? Töö, töö... Milleks?! Bürokraatiakarva kapitalismihundi isu on lõputu. Aitab. Vähem tööd, rohkem raha veel vähema töö eest (c) ning matkale. Igatahes. Ideed:

- Sitsiilia või
- Püreneed või
- Gotland, omalkäel ja
- Nov, dets Slovakkiasse lumelauatama. Enesestmõistetav :)

18 mai 2005

: tln :

Nüüd on see tehtud... Tupsutadaa Tartule ja Idlemisele (tm) :P

17 mai 2005

: varjud :

Taevas nuttis sel päeval, mil lahkusid.
Olid varemgi läinud seda teed.
Sind kinni ta hoida ei tahtnud
Sest vabad peavad olema mägede veed.

Ta vaatas su jälgi, mis looklesid vihmas,
Su varju, mis ootas sind tagasi teelt.

Aeg seisis seal paigas, kus olid sa käinud,
Aeg ootas, et kestaks kõik viivugi veel.

10 mai 2005

: rulluisutajate hümn :

Istun bemmis Raudtee aal,
Suure halli maja ukse all.
Ootan neidu kel naeratus on suul.
Et saaks minna uisutama juba,
Küsimata linnaluba.

Tuleb neiu ühelt poolt,
Enda eest ta kannab hoolt.
Lähme uisutama nüüd,
Siis meil ununevad päevatüüd!

Jalas on meil Rollerbleid,
Vääsame me asfaltteid.
Kilomeetrid pole pikad,
Pigem lühikesed nagu plikad.

Tõmbasime sada kõmmi,
Vahele kolm lonksu rummi.
Laagreid läks meil seitse paari,
Nägime ka vene tsaari.

Lõpuks kett meil tuli maha,
Tõmbasime taskust välja raha.
Tellisime vikerkaare Taadilt,
Linnulaulu kostis Raadilt.

Elu oli imeilus,
Tuul me juukseid vaikselt silus.

Pühendatud Tartu parimale rulluisutajale MM-le ;)

09 mai 2005

: mõttetus :

Lugesin täna su mõtteid,
olid keelanud mul seda teha.
Siiski lugesin ma neid,
et näha päikest mida hoiad endas.

Vaatasin su mõtete sisse,
kuid ei saanud sinust aru.

Vaatasin läbi su silmade endasse,
lugesin su silmadega omi mõtteid.
Ma ei tundnud ennast ära,
olin saanud sinuks ses silmapilgus.

08 mai 2005

: 10 :

Kui eelnevad jooksud läksid tahtejõu pealt, siis tänane ÜP 10 km läks puhtalt paanika pealt; äkki 10 aastane naabritüdruk jookseb kiiremini :o) Aeg seekord 52:midagi min. Kui enda ego kõrvale jätta, siis lahe on vaadata, kuidas meetri pikkused sibulad siuhh ja siuhh nägu kännust mööda sibavad - sealjuures vähimatki väsimuse märkki ilmutamata. Nagu paar viimast jooksu näitavad, pole füüsiline areng sugugi lineaarses tõusvas suhtes (seoses arvutitaga istumise ja vanemaks saamisega). Kes iganes disainis inimkehasse seaduse: "mis ei liigu see kulub" ning mehaanikasse seose: "mis liigub see kulub", peaks minumeelest hoolega üle vaatama oma postulaadid :)

06 mai 2005

: iroonia :

Suurim irooniline moment itimehe jaoks saabub hetkel, mil tal on vaja taastada mõnda spetsiifilist andmekogu, mille taastamise vahendid on kirjutatud CD-le. Kuid!!! Oh imet, see CD, kus kõik aastatega kogutud utiliidid koos on, ei ole üldse loetav. Teine iroonialaks tabab hetkel, mil oled netist tõmmanud DVD X Rescue ja vaatad rõõmselt otsa teatele, et CD ennast, kus peal on taastamisvahendid, ei ole võimalik lugeda. Täna oli hea päev :)

05 mai 2005

: vaikus :

Üks tark onu ütles, et mõtlemine raiskab eluenergiat. Nõustun. Olen viimased paar aastat tegelenud mõtete "selekteerimisega". Vähemalt üritanud tegeleda. Suhteliselt palju mõttetut ja mittevajalikku sodi peandeldab kahe poolkera vahel. Mitte, et mõtlemises midagi halba oleks, aga kasulike ja konstruktiivsete, eluks vajalike mõtete hulk jääb veel natuke alla mõtetule rähale, mis omapäi sihitult ringi tiksub. Õnneks on olukord paranemas, iga päevaga on järjest lihtsam kummitavaid ja tüütuid mõtteid mitte mõelda, nautida tühjust ning vaikust meele-elundis, kus enamjaolt käib pidev laamendamine. Tekkimas on õnnis pohhuism kõikvõimalike probleemide ja murede suhtes. Ainuke, mis maksab on hingerahu. Ainuke, mis jääb on tunne.

03 mai 2005

: mõttetera :

Kes keelab sul pimedas näha?

: luik :

sõidab

vaatab

02 mai 2005

: 12 :

Joostud, elus, mõnus oli. Parem kui 6. Aeg: 1h 15min. Taaskord leidis kinnitust, et misiganes ettevõtmisel on kõige olulisem hea seltskond. Sama filosoofia laieneb ka jooksmisele. Kes lükkab tagant, kes veab kõrvalt - täielik harmoonia ja sümbioos. Pole midagi meeliülendavamat ja jalgakergendavamat kui kuulda seljatagant kaasvõistleja kiirete hingetõmmete vahele nelja kosutavat sõna: "Kurat, enam ei jõua..." Kõik ülejäänud oli ainult vormistamise küsimus :o) Pühapäeval uuesti, seekord ÜP 10 km, juba "treenitumas" vormis ;)