: varjud :

Taevas nuttis sel päeval, mil lahkusid.
Olid varemgi läinud seda teed.
Sind kinni ta hoida ei tahtnud
Sest vabad peavad olema mägede veed.

Ta vaatas su jälgi, mis looklesid vihmas,
Su varju, mis ootas sind tagasi teelt.

Aeg seisis seal paigas, kus olid sa käinud,
Aeg ootas, et kestaks kõik viivugi veel.