28 detsember 2005

: pkr :

Kodanikud eksaudiitorid rääkisid, et pokkerimängija nägu tuleb harjutada. Õigust räägite, õigust räägite. Kipun unustama... Ei kommetaari :)

26 detsember 2005

: ze geim :

Elu on keeruline ja samas naljakas nagu sõna "desoksüribonukleotiid" hääldamine, minut peale verivorsti üledoosist toibumist. Umbes pool aastat tagasi käisin ma inimese juures, kes pajatas mulle olnust, olevast ning tulevastest lugudest. Kõige muu hulgas rääkis mulle asjadest, millest oleks soovitav näpud eemale hoida. Tol hetkel tulid need hoiatused (kui nii võib nimetada) üllatusena ning tekitasid trotsi. Mitte põhjusel, et nendes hoiatustes oleks olnud midagi lapsikult keelavat, vaid pigem "ära tee oma elu keeruliseks" manitsused. Mida päev edasi seda rohkem ma tõden, et Tal oli õigus. Mitte, et midagi möödapääsmatult halba oleks juhtunud, vaid elu on alati lihtsam kui ei ole vajadust vastuvoolu ujuda. Ning laiskus on alati eesmärk, mis pühitseb abinõu.

Kui aus olla, siis isegi vastuvoolu hulpimine ei tekita meelehärmi, vaid pigem küsimus - mis oleks saanud siis, kui ma oleks järginud soovitusi? Kas siis oleks saabunud koristusaeg ilma külvamata? Või oleks õppetund saanud õpitud ilma raamatut avamata? Hämming suutmatuse üle, iseennast üle mängida mängus, kus tulemus on ette teada ning ainukesed reeglid on iseenda reeglid, paneb naba neelatama. Aga see olen ju mina, mõtlen endamisi, ma ju suudan paremini mängida, nüüd kus ma tean tulemust!

Ning ma mängin ikkagi nii nagu ma oleks seda mänginud igal teisel juhul - ja ma kaotan jälle, teades terve mängu jooksul, et ma olen võimeline "saatust" üle kavaldama. Tulemused ei ole kunagi fataalsed, kuid hinge jääb kripeldama tunne, kuidas ma ei suutnud võita, kui kõik kaardid olid teada.

Ma ootan uut mängu, ma tean tulemust ette, ma tean mis juhtub ja ma tean, kuidas ma peaksin pelama. Kuid ma kaotan sest mängijad ei ole enam endised, vaid järgmisest raundist ning nad teavad minust lugusid, mida ma endast ei tea. Ma istun ja ootan mängu, mida ma juba tunneksin, kuid seda ei tule. Ma meenutan kõiki eelmiseid ja ma tean, et võiksin need võita, kui mul oleks neid võimalus uuesti mängida, aga kõik järgnevad on keerulisemad kui eelmised. Ma mängin, ma kaotan, ma jään viiki - kuid ma ei võida. Ma istun ja mõtlen, miks mulle ei anta mängu, mida ma juba oskaksin - ja ma tunnen rahu sest alles nüüd ma tean, et neid ei olegi võimalik võita ega kaotada - neid on võimlaik ainult mängida.

23 detsember 2005

: jöul :


21 detsember 2005

: filmskänn :

Peale Kultuuriministeeriumi pornokomisjoni istungit otsustati avalikustada järgmised pildid viimasest ringirahmeldamisest -> piltpiltpilturl

18 detsember 2005

: bäkk :



esialgu üks mjägi
... varsti ka ülejäänud mullid ...

08 detsember 2005

: +20 :

Mitte, et siin 20 kraadi sooja ei oleks. Hmm.. kas ma pidin tagasi ka tulema? :o)

: tunnid :

Arvuti tundmisest voib vahel ka kasu olla. Naiteks praegu, kus kasil on teine ootund ning lennujaamas pole esmapilgul peale magamise suurt midagi teha. Siiski siiski :p Room on todeda, et SAS on pannud ulesse iseteenindusjaamd, mis on moeldud - iseteeninduseks :) Onnetuseks on neil klaviatuur ning peale tunnikest "iseteenendust" saab siin peale SASi koduka vaatamist teha nii mondagi. Nuud jaab ainult loota, et enne adminnide arkamist lennuki peale saan :p

03 detsember 2005

: p.s :

Ausõna järgmine elu valin ma endale odavamad hobid, nagu ristpistes padjapüüridele kukkede tikkimine ning väikese 13" mustvalge televiisori vaatamine peale tööd. Päriselt ka.

: palju õnne :

Kõige hullemad on tigedad seksinäljas naised, kes arvavad et nemad ainukesena teavad tõde kõigist maailma asjadest, kaasaarvatud sinu elust. Sahh, sahh...